Elu on täis juhuseid ja läbi järje­kordse õnneliku juhuse õnnes­tus minul ja Tooma­sel ennast järje­kord­selt suurele jahile meeskonda orgun­nida — seekord oli tegu Silva nimelise Beneteau 36.7 tüüpi jahiga. (Vist) Aastal 2003, kui Eero Eestisse esimese sellise jahi tõi, siis õnnes­tus minulgi mõned korrad sellega sõita, aga meeles sellest küll midagi polnud. Seekord aga oli kapte­niks Imre Marmor, kes, nagu tuli hiljem välja, on isegi ühe hooaja Eneliga sõitnud, kusjuu­res vägagi mulje­ta­val­da­vate tulemustega.

Nüüd aga viis jaht meid hoopis Soome, Espoo Suursaari nimeli­sele võist­lusele. See on üks vähes­test “suurtest” võist­lus­test mis meil siin lähipiir­kon­nas toimu­vad ja millel ma olen tahtnud alati osaleda. Kokku oli võist­lusele regist­ree­ru­nud pea sada alust ja meie grupis (ORC2) koguni 24 jahti. Võist­luse rada oli suure­ma­tele jahti­dele ca. 160 miili, seega oli oodata päris pikka sõitu. Start toimub Espoo esisel, pärast seda võetakse Helsingi majakas ning suundu­takse ida poole, et Kotka esisel teha ring peale Venemaale kuulu­vale Suursaa­rele ning peale seda tagasi minna tuldud teed pidi. Iga aasta aga nii hästi ei lähe, näiteks üleeel­misel aastal venela­sed ei andnud luba nende vetesse sisene­miseks ja siis muudeti paar tundi enne starti veel rada ümber nii et saarele ring jäi tegemata. Eelmine aasta aga läks osale­ja­tel veel õnnetu­malt — karmi ilma tõttu lõpetas võist­luse ainult 13 jahti üle 110st alustanust.

Võist­lusest endast ka natuke. Stardis puhus väga vaikne tuul ja raske oli küllalt lühikese stardi­liini ning nii paljude jahtide vahel head kohta leida. Start läks meil seetõttu natuke aia taha. Kui olime saarte vahelt välja saanud, oli pilt natuke selgem, olime kuskil 8–9 kohal ja võtsime jõudsalt esimes­tele järgi. Pärast Helsingi majakat aga tuli öö ning osad läksid tuult merele, teised kalda alla otsima, seega olukor­rast päris ühest selgust polnud. Järgmiseks lõunaks olime jõudmas järgmisse pöörde­märki Kotka ees ja siis nägime, et olime päris tihedalt koos paljude konku­ren­ti­dega. Pärast saarele ringi peale tegemist tõusis tuul kohati juba 12-13m/s peale, siis aga hakkas stabiil­selt kukkuma kuniks mingil hetkel oli tuul peaaegu olematu. Kaardid jagati uuesti ümber ning mingil hetkel juba saavu­ta­tud esivii­siku koht vahetati meie jaoks välja tagumise otsa koha vastu. Pärast teist­kord­set Helsingi majakast möödu­mist hakkas korraks jälle tuul puhuma ja liiku­sime jõudsalt finishi suunas, … kuniks paarsada meetrit enne lõppu vaikis tuul täieli­kult. Viimast sadat meetrit seisime vast üle poole tunni. Sellega arvata­vasti kaota­sime päris mitu kohta, õnneks meist tagapool tulijad jäid isegi sellest tuulest ilma ja juttude järgi olevad osad 3–4 tundi seisnud finis­hi­lii­nist sajakonna meetri kaugusel.

Sõit ise kestis meie jaoks ligi 32 tundi ja on minu jaoks senini pikim sõit kus osale­nud olen. Järje­kord­selt tuleb tõdeda, et tegu oli meie jaoks vägagi hariva sõiduga, ning saime sealt palju mõtteid ja kogemusi kuidas oma jahi ja meeskon­naga nii pikka­del ja kurna­va­tel sõitu­del hakkama saada. Kokku­võt­tes saime 17. koha, millega väga rahul olla ei saa, samas Silva tõsteti vette nädal enne võist­lust ja meeskond oli ju esimest korda koos sõitmas.

Raske pildile saada kui kitsas seal tegeli­kult oli kui kõikide gruppide jahid saarte vahel on starti ootavad

Tomile on ka vahel­duseks ülesanne antud

Pilt pärast starti, segadust­te­ki­tav, sest paljud neist jahti­dest on hoopis teiste gruppide jahid

Teel Helsingi majaka suunas, eespool ainult mõned purjed, olukord on veel paljulubav

Ja pilt tahavaatepeeglisse ;)

Järje­kordne duell soomlaste Audi Spordiga, see hooaeg on nende põhijaht Vaheme­rel, seega siin sõitsid nad enda uue “asendus­paa­diga” Salona 37

Suursaari taga avanes selline vaade, venela­sed paigal­da­vad gaasitoru

Meele­tult suur spetsiaalne torupai­gal­dus­laev ja hunnik abilae­va­sid millel käib töö 24/7

Tegijal juhtub mõndagi, konku­ren­did tõmba­sid spinnu valesti ülesse 10+m/s külgtuu­lega, õnneks ei kuulnud mis sõnu seal kasutati.

Vaikus pärast finis­hit, vasakul Vene oligar­hide big-ass one-off jaht, kahjuks rohkem pilte sellest pole, aga olgu õeldud et isegi vetsu­po­tid olevat olnud seal süsinikust

Finis­hi­liin ja sellest paari tunni teekonna kaugu­sel olevad jahid.

Finis­hi­koh­tu­nike pesa rannas

Selle­nä­da­lise kolma­päe­vaku alguses puhus kohati päris kõva tuul ja osad ennus­tused lubasid veel lisagi. Selle­pä­rast ei suutnud me veel kümme­kond minutit enne starti otsus­tada purje­va­liku üle.

Nagu konku­ren­tide blogi­dest lugeda saab, siis meiegi arvates pandi rada sellise ilma kohta natuke liiga lühike, tahaks rohkem sõita sellise ilmaga. Küll aga tuleb kohtu­ni­kele kiidu­sõnu ikkagi jagada jätku­valt heade startide ja finishi võtmise eest jõe peal.

Starti jäime natuke hiljaks, vähemalt võrrel­des konku­ren­ti­dega, õnneks starti­sime liini keskelt vabalt, nii et keegi meie tuult ei seganud. Kuna purje­va­liku tegime alles viima­sel hetkel ja ei jõudnud trimmi enne paika panna, siis alguses õiget käiku ülesse ei saanud. Panime alles mõne aja pärast tähele, et konku­ren­did hakka­vad tasapisi eest ära vajuma. Kõik starti­sid paremaga linna suunas, ainuke­sena läks Blanca vasakul halsil Miidu­ranna poole. Hetke pärast läks Leila talle järgi ja meie jäime Tuule­lau­luga linna poole edasi sõitma. Teised jahid hakka­sid maha jääma, ainult Viru oli veel ohtli­kult sabas.

Pärast pauti märgi peale, milleks oli seekord laeva­tee I telje­poi, avasta­sime et oleme hakkama saanud järje­kord­selt oma leiva­num­briga — ülekrüs­suga. Peaks vist minema ülekrüssu välti­mise kursu­sele. Õnneks tegid sama vea ka pea kõik konku­ren­did. Selle tulemu­sena avasta­sime, et oleme Tuule­lau­lust kümme­kond paadi­pik­kust ees, meie jaoks väga ootama­tus olukor­ras. Enne märki liitusid meiega teiselt poolt tulnud jahid, Blanca pautis meile ette-all paari paadi­pik­kuse kaugu­sele, Leila aga läks ahtrist läbi ja tegi veelgi suurema ülekrüssu kui meie. Seega võtsime esimese märgi teistena.

Krüssus olime tublisti kaota­nud aega spinni panekuga, järje­kordne õppetund meile, nüüd aga tuli veel lisaks välja, et märgis seda kohe heisata ei saanud ja pidime veel asju klaarima päris mitu minutit. Siis aga hakka­sime sõitma natuke kõrge­male kui teised ja Tuule­laul sõitis meist mööda, saades märgiks Blanca peaaegu kätte — peaks vist neilt spinnu­sõit­mise trenne võtma ;)

Enne Kuuli­muna märki tegime halsi, mis oli natuke rabe aga õnneks laabus turva­li­selt, sellise tuulega see ju peamine. Pirita poole tagasi­teel saime teravas külgtuu­les eesole­vaid jahte natuke kätte, kahjuks aga mitte piisa­valt ja nii finis­hee­ri­sime pärast Blancat ja Tuule­laulu kolman­da­tena. Meie taga Leila, muud juba kauge­mal. Pärast aegade paran­dusi säili­ta­sime sama koha ja seega võime öelda, et saime pronks­me­dali, tegeli­kult aga saime väikse meene ja diplo­mid. Kuigi see oli meie jaoks see aasta juba kolmas kolmas koht, siis tundus see kõige magusam ja just esimene õige medalikoht.

Reeglid on teadu­pä­rast rikku­miseks, nagu eelmine kord sai kirju­ta­tud lugu meie neljanda-koha-needusest, siis nüüd tõesta­sime enda jaoks, et see on tõesti võimalik.

Tulemu­sed: http://www.kjk.ee/upload/events/doc13081593880.htm

Täna on täpselt kuu aega jäänud hooaja ühe oodatuima võist­luse, Muhu Väina regati, alguseni. Samuti on viimane päev regist­ree­rida soodsa­malt, meie õnneks regist­ree­ri­sime juba piisa­valt varakult, küll aga on regist­ree­ru­nute nimekir­jast on veel puudu nii mõnigi jaht kes on lubanud tulla.

2009. aastal kui osalesime Väinas esimest korda, oli meie grupis 30 jahti, neist 9 Polarist ja 1 Conrad. Eelmine aasta aga tehti see grupp pooleks ja suure­mad jahid olid meist eraldi. Meie IV grupis osales väikseid jahte kokku 19, neist 11 Polarist ja 2 Conra­dit. See aasta aga tõotab tulla eriti huvitav — kui kõik hästi läheb, on osalema tulemas 16 Polarist ja 5 Conra­dit (tegelt 6, aga üks on mille­gi­pä­rast otsus­ta­nud LYS’is sõita). Päris mulje­ta­val­dav veeran­diste fleet on ikka ellu ärata­tud. Sinna otsa veel lõuna– ja idanaab­rid ning muu paabel. Tõotab tulla tihe rebimine, kui mitte esikoha, siis vähemalt muude kohtade pärast ;)