Jaht Eneli logiraamat | SY Eneli | EST107

Oliver sai Fotoluksist kätte tellitud pildid, üllatuseks avastas ümbriku pealt Eneli pildi. Kuna detailide järgi tuvastasime, et need pole meie, siis järelikult on see pilt tehtud enne 2008 aastat. Ega keegi tea kes selle foto autor olla võiks?

Jaht on nüüd ilusti kuu aega kuivamas olnud ja eelmine nädal algasid siis pisikesed korrastustööd. Enne tööde algust võtsime küljest ära paar üleliigset asja, plaan oli ära võtta ainult töödeks vajalikud asjad, aga juhtus nagu alati – praeguseks on jahi küljes ja sees ainult kümmekond asja alles. Tekile jätame mõned asjad alles aga kajut on seest täiesti tühi, isegi kogu elektri rebisime välja, jäi ainult raadio et saaks remonditöö kõrvale seda kuulata.

Plaanis on kaks suuremat tööd: ahterpeegli korrastamine ja eelnevates postitustes jutuks olnud praod põhjas pärast septembrist kolmapäevakut; lisaks lõpmatu nimekiri pisematest asjadest. Kui ainult kevadel selle Lego suudaks uuesti kokku panna …

Eelpool mainitund praod kiilu ümber.

Roolilehe võtsime alt ära ja kallasime veest tühjaks – et järgmine aasta vesi sinna sisse loksuma ei jääks, siis puurisime kogu lehe auke juba eos täis.

Rellakaga ahterpeeglit demonteerimas.

Endine ahterpeegel ja tulevane ahtrikajuti katuseaken.

Teki peal on alles veel mõned üksikud asjad (pilt tehtud paar päeva tagasi, nüüdseks on palju “siledam”).

Täna toodi Eneli kõrvale ka Minni, loodetavasti on tüdrukutel nüüd kahekesi selles endises ööklubis väheke lõbusam.

Kuigi meil on perekonnas mitu purjetajat, siis Kapteni tiitlit väärib arvatavasti ainukesena minu onupoeg Toomas. Nii et pealkiri ei vihja seekord minule.

Toomas on tegelikkuses üle Atlandi ookeani sõitnud juba mitu korda, seda küll teismeeas ja suuremate alustega, seekord aga teeb ta seda kahekesi oma abikaasa Maijaga. Reis sai alguse Turu saarestikust jaanipäeva kanti ja praeguseks on nad omadega jõudnud Kanaaridele. Kuigi nad blogi ei pea, siis on neist aegajalt teiste sinnakanti liikuvate purjetajate käest kuulda.

Kanaaridelt viib reis neid üle Atlandi ookeani Kariibimerre. Kuna sama teekonda läbib päris palju Euroopast pärit purjekaid, siis toimub iga aasta samal trajektoril (väikest erinevustega) ka n.ö. amatööridele mõeldud võistlus ARC – Atlantic Race for Cruisers.

This annual transatlantic rally starting each November in Las Palmas de Gran Canaria, has now become the most popular way to cross the Atlantic. The largest transocean sailing event in the world, every year the ARC brings together over 200 yachts from all over the world. The Caribbean destination is Rodney Bay in St.Lucia, one of the most beautiful islands in the Lesser Antilles. The 2700 nautical mile passage on the NE tradewind route takes on average between 14 and 21 days.

Võistluse start toimub täna lõuna paiku. Võistluse kulgu ja jahtide asukohta kaardil on võimalik jälgida ARC kodukal – http://www.worldcruising.com/arc/viewer.aspx

Jahiks on neil Soomes ehitatud ja kvaliteedi ning merekindluse poolest tuntud Finngulf 38. Kahjuks pole endal olnud võimalust kunagi ühegi FG’a sõita aga kõikide kommentaaride ja võistlustulemuste järgi on ikka väga head jahid. Kusjuures nende mudelivaliku kahte väikseimat mudelit ehitatakseSaaremaal Saare Paadis. Ümber palli käinud “Lennuk” oli ju tegelikult ka Finngulfi põhjal ehitatud. Imelik asja juures on see et minu teada pole hetkel Eestis arvel ühtegi selle tootja jahti.

Toomasele ja Maijale seitse jalga vett kiilu alla ja tuult purjedesse!

Toomase ja Maija jaht S/Y Spica (Finngulf 38)

PS. Kui keegi teab kuskohast saaksin endale Lennuki raamatu “Eesti lipp ümber palli”, siis oleksin selle vihje eest ülimalt tänulik!