Jaht Eneli logiraamat (EST107)

… või siis väik­seks purjetamistripiks.

Music: James Yuill – On Your Own

Vahe­p­eal siia kir­ju­tamise täi­esti ära unus­tanud. Et asjad lõp­likult mee­lest ei läheks, siis siin lühikokku­võte viimasest kah­est nädalast.

Üleeelmisel nädalava­hetusel toimus siis jär­jeko­rdne meie jahi nime järgi ris­ti­tud võistlus — E4 karikavõistlus. Eelmine aasta kahjuks ei õnnes­tunud osaleda, see aasta oli kindel soov olukord paran­dada. Võistlus ise oli kahep­äe­vane ja kohal käisime mõle­mal päe­val. Tuult väga ei olnud ja seega meie jahil väga käiku ei olnud. Sõidus midagi eriliselt ei juh­tunud kui et esimesse starti jäime pea 4 minu­tit hil­jaks. Teise päeva ainuke­ses sõidus aga me ei saanud isegi aega kirja kuna tuul vaikis ja meiega koos sõit­nud suure­mad jahid fin­isheerisid palju varem. Hea trenn oli ja õppisime päris palju. 7 jahi seas 7s koht.

Eelmise nädala kolmapäe­vaku puhul oli ilmataat jälle vähe kõvema ilma välja toonud, sell­eeest aga panid kohtu­nikud välja vähe pikema raja — sama­su­g­use nagu eelmise aasta kurikuul­sal sep­tem­brisõidul. Üksjagu deja-vu tunne oli. Kuna tuult oli kõvasti, siis panime eespur­jeks foka, mis meil tead­upärast üldse ei tööta, ning loomu­likult pol­nud meil veel paigas foka plokke vaid pidime kasu­tama genu omasid. Sel­gelt olime käi­gus aeglase­mad kui teised. Spinnu otsal panime ka vale spinni ja ning jälle aeglase­mad kui teised. Küll napilt aga ikk­agi kao­tasime teis­tele, tekkis kor­raks isegi tunne et sõi­dame teis­tega peaaegu võrd­selt. 5 jahi seas 5s koht.

Ning siis tänane kolmapäe­vak. Palju muu­tusi. Esiteks see et mina täi­esti uue koha peal, genu sootide ja spinnu peal. Ütleme nii et trim­mist ma ikka mitte midagi ei tea, tänu eilsele tren­nile sain aga vähe­malt poolt manöövritega rahul­davalt hakkama. Teine suurem muu­da­tus aga see et meie verivärske lubade omanik Tom oli roo­lis. Start läks hästi, saime kohtu­nike­laeva juurest minema kuskil 5–7 sekun­dit pärast stardi­pauku. Meie taga Minni aga surus Brigitta (hoopis teise grupi jaht) stardist välja. Edasi üritas Tom aru saada mis roo­lis tegema ja vajus kohati natuke alla aga siis kui hoo ülesse saime siis suut­sime teis­tega tem­pot hoida. Siis aga juh­tus mis juh­tuma pidi — olime eel­neva­tel koh­tu­mis­tel vält­inud liigti­he­dat kon­takti juba kuul­sust kogunud Matilda’ga, aga seekord see ei õnnes­tunud. Sõit­sime pare­mal hal­sil ja nemad lähen­esid meile vasakul, otse ris­tu­miskur­sil. Olin täi­esti veen­dunud et nad tee­vad paudi või annavad meile teed, mõned paadipikkused enne aga sain aru et see on ain­ult loo­tus. Valjuhäälselt teatasin parema halsi õigus­est, selle peale aga pau­diti meile otse ette. Tom roo­lis keeras meid mõnusalt otse tuulde et kokkupõr­get vältida ja mitte samal kur­sil neile tagant sisse sõita. Käik kinni ja meist suurem jaht otse ees. Mõtles­ime siis ära pau­tida aga otse meist pare­mal oli Minni, mis tähen­danuks et paudime otse neile ette. Õnneks hetke pärast Minni pautis ja saime samuti ära pautida.

Eda­sine sõit oli meie jaoks sell­ine tava­line tagaa­jamis­mäng. Ainuke­sena meist tagapool olnud Viru jäi pärast teist märki juba eelpool­nimetatud Brigit­taga kahevõitlust pidama (Andres kir­jeldab seda juba oma blo­gis), meie üritasime teis­tele järgi jõuda. Natuke isegi saime järgi kül­gtu­uleot­sal kao­tatud maad tasa tehtud (vahe mär­gis 2 ja 1.5 minutit) aga järgmisel krüs­suot­sal läk­sid Leila ja Tuule­laul oma teed, natuke arusaa­matu kuidas nad kohati ikka nii kiirelt sõi­davad, omast arust midagi valesti ei teinud. Fin­ishini olime Minni ahtris ja vahe­maa püsis peaaegu sama, siis aga jõele jõudes tuul kukkus nii et meie saime veel inert­siga aga ilma käiguta sisse, Viru meie taga aga jäi peaaegu seisma. Tänu sel­l­ele saime lõpuks hooaja esimese mitte-viimase-koha. Hea oli näha et meeskond saab hakkama teis­tel posit­sioonidel ja päris loo­tusetu olukord pole. Vahe­maa muidugi kahe esimese jahi suhtes meenutab eelmise aasta algust, tun­dub et on 2 eri võistlus — teised vs. Minni ja meie. 5 jahi seas 4s koht.

Kui eelmine nädal oli mõnus chill­im­ine merel ja eelvi­imaste ette­valmis­tuste tegem­ine jahil, siis see nädal oli plaan asi tõsise­malt ette võtta. Teisipäe­vaks plaanisime esimese kor­ra­liku trenni.

Lõpuks saime Andrese abiga ära ühen­datud ka oma tuulemõõtja, millest küll het­kel veel üldse abi pole kuna näitab midagi täi­esti valesti. Jälle või siis ikka veel üks asi tegemiste nimekir­jas alles, krt.

Merele välja sõites nägime, et kalda alla pandi just mingid märgid, seega tun­dus hea mõte kohe kah neid treeninguks kasu­tada. Genu läks ülesse Peetri kom­men­taaridega, et see on küll kõige kergem­ini ülesse minev genu ter­vel ees­ti­maal. Hetk hiljem kui aga taht­sime purje alla võtta, see enam alla ei tul­nud. Pärast pikka pusimist ja aru­tamist otsus­tasime sadamasse sõita ja masti ronida. Sõit­sime ben­su­jaama juurde kuna tun­dus, et seal on tuule­vaik­sem. Ronisin siis masti ja avas­tasin, et minu hoole ja armas­tusega are­tatud ski­ivi­boks ei toiminud nagu arvasin ja genu fall jook­sis kinni rul­liku vahele. Natuke pusimist ja saime asja lahti.

Kuna seda viga väga kergelt paran­dada ei saanud, siis viisime jahi oma kohale tagasi ja ronisin uuesti masti (õigem­ini tõm­mati) juba ham­buni rel­vas­tat­ult. Puurisin nee­did lahti ning võtsin ski­ivi­boksi välja. Puuduva falli asemele aren­dasime ajutise falli väl­jast­poolt masti, et saaks vähe­malt kolmapäe­vakust osa võtta.

Üks sõidu eesmärkidest oli tege­likult trim­mida meie täi­esti lõd­valt kin­ni­tatud ja kõverat (igat pidi) masti, aga kogu see jama fal­liga ei jät­nud masti jaoks liht­salt aega. Jama nimelt selles, et panime masti korra paika eelmine nädal, aga üks van­ti­dest pol­nud mas­tis oma pesas kor­ra­likult ja läks paika alles hiljem, seda küll kor­ra­liku pau­guga, nüüd liht­salt tuleks kogu see trimm uuesti teha — milleks liht­salt pole aega see nädal, muu elu vajab kah ju elamist.

Lisaks avas­tasime, et olime groodi rehviotsa lahti teinud ja unus­tanud sõlme otsa pane­mast, selle taga­jär­jel jook­sis rehviots poomist ilusti välja. Väs­i­n­una aga ei hakanud seda enam tagasi panema, et ega äkki pole vaja …

Kolmapäe­vaku algus oli palju­lubav, kogu plaan­i­tud meeskond oli õigeaegselt kohal, saime sadamast välja pea esimestena väikestest. Kuna tuul oli päris kõva, siis otsus­tasime ära testida meie natuke muude­tud rehvimis­la­hen­duse, olgu õeldud et eelmine ei töö­tanud pea üldse ja tänu sel­l­ele sai eelmine aasta kor­du­valt rehvi­mata jäe­tud. Groot tuli ilusti alla ja saime rehvi külge, rehviots aga oli puudu ja selle asemele are­tas Tom poomi otsa mingi ajutise lahen­duse. Toimis küll. Rehvi­tud pur­jega ja väik­sema genuga saime päris hea käigu, vähe­malt omast arust. Pärast starti aga saime aru et kõr­gust kao­tasime teis­tega võr­reldes päris kõvasti.

Sõit ise oli meie jaoks tava­line, jäl­i­tasime teisi kohe algus­est saati, proo­visime erinevaid pur­jesid ja trimme, et näha kiiruste vahet. Vahe­p­eal saime teisi jälle kätte, ja siis jälle sõit­sid nad natuke eest ära. Kõige lõpus aga hakkasid Minni ja Viru üksteist natuke trügima ning Viru omadel toimus mingi jama, nii et fin­ishis olime ülla­tus­likult 2 paadipikkust enne neid. Pärast ajaparan­dusi ikk­ag­ist nel­jas ehk viimane koht. Sõiduna kesine aga tren­nina väga hea.

Palju jama ja virisemist ning liiga vähe sõit­mist ja trenne, aga küll me ühel päe­val saame oma varus­tuse korda ja siis hakkame *pur­je­tamist*, mitte remon­timist õppima :P

Track: http://tracker.viiret.ee/

Tule­mused: http://kjk.ee/upload/events/doc12742893711.htm