Pärast Rannarootsi regatil toimunut, polnud meil meeskond enam kindel kas peaksime Watergate’le minema. Ja nii tuli välja hoopis plaan B. Tuulelaulu poisid kurtsid kättepuuduse üle ning otsustasin vahelduseks sõita hoopis konkurentidega. Eelmine aasta väikestviisi alanud meeskonnavahetus veerandiste vahel on tasapisi hoo ülesse saanud ja kui eelmine aasta poleks veel osanud unistatagi Tuulelaulu peal võistlemisest, siis nüüd on juba päris tavaline kui ei tea kes mis jahi peal mis sõidul sõidab. Loodetavasti jagatakse niimoodi teadmisi edasi rohelisematele ka edaspidi ja kogu fleedi tase ühtlustub ning tõuseb.
Watergate’i väikeste grupis tuli starti 7 jahti, nii et oli oodata päris põnevat võidusõitu. Sellest osast kirjutasid nad enda blogis juba päris detailselt, nii et seda kordama ei hakkaksi.
Isiklikult on minule pikad sõidud alati paeluvad olnud — see paneb hoopis teised nõudmised meeskonnale, ettevalmistusele ning kogemusele. Oli tore näha kuidas teise jahi peal see toimis nagu kellavärk ja minu kartused ühe või teise eelarvamuse osas olid põhjendamatud. Lust oli vaadata kuidas neil meeskond töötab ühena, kõik on võrdselt tugevad nii teoorias kui praktikas, eks arvatavasti selles peitub ka üks nende edu võtmetest.
Lisaks pingelisele võistluse algusele ja lõpule, oli vahepeal väga lõbus ning sain ainult nentida, et meie meeskond oma sisekliimalt ja suhtumiselt polegi nii palju erinev kui olin arvanud varem. Väga õpetlik sõit ja suured tänud poistele suurepärase menüü ja joogikaardi eest!
Watergate’i tulemused:
http://watergate.jahtklubi.ee/fileadmin/2011/Voistlused/watergate_2011_tulemused.pdf
