Vahepeal siia kirjutamise täiesti ära unustanud. Et asjad lõplikult meelest ei läheks, siis siin lühikokkuvõte viimasest kahest nädalast.
Üleeelmisel nädalavahetusel toimus siis järjekordne meie jahi nime järgi ristitud võistlus — E4 karikavõistlus. Eelmine aasta kahjuks ei õnnestunud osaleda, see aasta oli kindel soov olukord parandada. Võistlus ise oli kahepäevane ja kohal käisime mõlemal päeval. Tuult väga ei olnud ja seega meie jahil väga käiku ei olnud. Sõidus midagi eriliselt ei juhtunud kui et esimesse starti jäime pea 4 minutit hiljaks. Teise päeva ainukeses sõidus aga me ei saanud isegi aega kirja kuna tuul vaikis ja meiega koos sõitnud suuremad jahid finisheerisid palju varem. Hea trenn oli ja õppisime päris palju. 7 jahi seas 7s koht.
Eelmise nädala kolmapäevaku puhul oli ilmataat jälle vähe kõvema ilma välja toonud, selleeest aga panid kohtunikud välja vähe pikema raja — samasuguse nagu eelmise aasta kurikuulsal septembrisõidul. Üksjagu deja-vu tunne oli. Kuna tuult oli kõvasti, siis panime eespurjeks foka, mis meil teadupärast üldse ei tööta, ning loomulikult polnud meil veel paigas foka plokke vaid pidime kasutama genu omasid. Selgelt olime käigus aeglasemad kui teised. Spinnu otsal panime ka vale spinni ja ning jälle aeglasemad kui teised. Küll napilt aga ikkagi kaotasime teistele, tekkis korraks isegi tunne et sõidame teistega peaaegu võrdselt. 5 jahi seas 5s koht.
Ning siis tänane kolmapäevak. Palju muutusi. Esiteks see et mina täiesti uue koha peal, genu sootide ja spinnu peal. Ütleme nii et trimmist ma ikka mitte midagi ei tea, tänu eilsele trennile sain aga vähemalt poolt manöövritega rahuldavalt hakkama. Teine suurem muudatus aga see et meie verivärske lubade omanik Tom oli roolis. Start läks hästi, saime kohtunikelaeva juurest minema kuskil 5–7 sekundit pärast stardipauku. Meie taga Minni aga surus Brigitta (hoopis teise grupi jaht) stardist välja. Edasi üritas Tom aru saada mis roolis tegema ja vajus kohati natuke alla aga siis kui hoo ülesse saime siis suutsime teistega tempot hoida. Siis aga juhtus mis juhtuma pidi — olime eelnevatel kohtumistel vältinud liigtihedat kontakti juba kuulsust kogunud Matilda’ga, aga seekord see ei õnnestunud. Sõitsime paremal halsil ja nemad lähenesid meile vasakul, otse ristumiskursil. Olin täiesti veendunud et nad teevad paudi või annavad meile teed, mõned paadipikkused enne aga sain aru et see on ainult lootus. Valjuhäälselt teatasin parema halsi õigusest, selle peale aga pauditi meile otse ette. Tom roolis keeras meid mõnusalt otse tuulde et kokkupõrget vältida ja mitte samal kursil neile tagant sisse sõita. Käik kinni ja meist suurem jaht otse ees. Mõtlesime siis ära pautida aga otse meist paremal oli Minni, mis tähendanuks et paudime otse neile ette. Õnneks hetke pärast Minni pautis ja saime samuti ära pautida.
Edasine sõit oli meie jaoks selline tavaline tagaajamismäng. Ainukesena meist tagapool olnud Viru jäi pärast teist märki juba eelpoolnimetatud Brigittaga kahevõitlust pidama (Andres kirjeldab seda juba oma blogis), meie üritasime teistele järgi jõuda. Natuke isegi saime järgi külgtuuleotsal kaotatud maad tasa tehtud (vahe märgis 2 ja 1.5 minutit) aga järgmisel krüssuotsal läksid Leila ja Tuulelaul oma teed, natuke arusaamatu kuidas nad kohati ikka nii kiirelt sõidavad, omast arust midagi valesti ei teinud. Finishini olime Minni ahtris ja vahemaa püsis peaaegu sama, siis aga jõele jõudes tuul kukkus nii et meie saime veel inertsiga aga ilma käiguta sisse, Viru meie taga aga jäi peaaegu seisma. Tänu sellele saime lõpuks hooaja esimese mitte-viimase-koha. Hea oli näha et meeskond saab hakkama teistel positsioonidel ja päris lootusetu olukord pole. Vahemaa muidugi kahe esimese jahi suhtes meenutab eelmise aasta algust, tundub et on 2 eri võistlus — teised vs. Minni ja meie. 5 jahi seas 4s koht.
