Kui eelmine nädal oli mõnus chillimine merel ja eelviimaste ettevalmistuste tegemine jahil, siis see nädal oli plaan asi tõsisemalt ette võtta. Teisipäevaks plaanisime esimese korraliku trenni.
Lõpuks saime Andrese abiga ära ühendatud ka oma tuulemõõtja, millest küll hetkel veel üldse abi pole kuna näitab midagi täiesti valesti. Jälle või siis ikka veel üks asi tegemiste nimekirjas alles, krt.
Merele välja sõites nägime, et kalda alla pandi just mingid märgid, seega tundus hea mõte kohe kah neid treeninguks kasutada. Genu läks ülesse Peetri kommentaaridega, et see on küll kõige kergemini ülesse minev genu tervel eestimaal. Hetk hiljem kui aga tahtsime purje alla võtta, see enam alla ei tulnud. Pärast pikka pusimist ja arutamist otsustasime sadamasse sõita ja masti ronida. Sõitsime bensujaama juurde kuna tundus, et seal on tuulevaiksem. Ronisin siis masti ja avastasin, et minu hoole ja armastusega aretatud skiiviboks ei toiminud nagu arvasin ja genu fall jooksis kinni rulliku vahele. Natuke pusimist ja saime asja lahti.
Kuna seda viga väga kergelt parandada ei saanud, siis viisime jahi oma kohale tagasi ja ronisin uuesti masti (õigemini tõmmati) juba hambuni relvastatult. Puurisin needid lahti ning võtsin skiiviboksi välja. Puuduva falli asemele arendasime ajutise falli väljastpoolt masti, et saaks vähemalt kolmapäevakust osa võtta.
Üks sõidu eesmärkidest oli tegelikult trimmida meie täiesti lõdvalt kinnitatud ja kõverat (igat pidi) masti, aga kogu see jama falliga ei jätnud masti jaoks lihtsalt aega. Jama nimelt selles, et panime masti korra paika eelmine nädal, aga üks vantidest polnud mastis oma pesas korralikult ja läks paika alles hiljem, seda küll korraliku pauguga, nüüd lihtsalt tuleks kogu see trimm uuesti teha — milleks lihtsalt pole aega see nädal, muu elu vajab kah ju elamist.
Lisaks avastasime, et olime groodi rehviotsa lahti teinud ja unustanud sõlme otsa panemast, selle tagajärjel jooksis rehviots poomist ilusti välja. Väsinuna aga ei hakanud seda enam tagasi panema, et ega äkki pole vaja …
Kolmapäevaku algus oli paljulubav, kogu plaanitud meeskond oli õigeaegselt kohal, saime sadamast välja pea esimestena väikestest. Kuna tuul oli päris kõva, siis otsustasime ära testida meie natuke muudetud rehvimislahenduse, olgu õeldud et eelmine ei töötanud pea üldse ja tänu sellele sai eelmine aasta korduvalt rehvimata jäetud. Groot tuli ilusti alla ja saime rehvi külge, rehviots aga oli puudu ja selle asemele aretas Tom poomi otsa mingi ajutise lahenduse. Toimis küll. Rehvitud purjega ja väiksema genuga saime päris hea käigu, vähemalt omast arust. Pärast starti aga saime aru et kõrgust kaotasime teistega võrreldes päris kõvasti.
Sõit ise oli meie jaoks tavaline, jälitasime teisi kohe algusest saati, proovisime erinevaid purjesid ja trimme, et näha kiiruste vahet. Vahepeal saime teisi jälle kätte, ja siis jälle sõitsid nad natuke eest ära. Kõige lõpus aga hakkasid Minni ja Viru üksteist natuke trügima ning Viru omadel toimus mingi jama, nii et finishis olime üllatuslikult 2 paadipikkust enne neid. Pärast ajaparandusi ikkagist neljas ehk viimane koht. Sõiduna kesine aga trennina väga hea.
Palju jama ja virisemist ning liiga vähe sõitmist ja trenne, aga küll me ühel päeval saame oma varustuse korda ja siis hakkame *purjetamist*, mitte remontimist õppima :P
Track: http://tracker.viiret.ee/
Tulemused: http://kjk.ee/upload/events/doc12742893711.htm
