Täna on sünni­päev nii meie väike­sel mererii­gil kui ka omatmoodi Enelil. Täpset veeska­mise kuupäeva ma ei tea, aga passis on preilil sünni­aas­taks ’91, seega samuti 18 aastat nagu meie riigi praegu­sel iseseis­vu­sel. Seos tänase kuupäe­vaga on aga hoopis teine, täpselt aasta tagasi tegime Eneliga esimese sõidu – ehk nüüdseks on sõide­tud “üks terve hooaeg”. Kokku­võt­teid ei hakkaks siinko­hal tegema, las need jäävad sügisesse, küll aga on mul ülimalt hea meel, et jaht on aktiiv­set kasutust leidnud, mitte kai ääres seisnud nagu paljud alused sellel aastal. Kokku on tulnud väga lahe ja usin meeskond ning õpitud on rohkem kui ette oskasime kujutada. Väga pikk tee on veel minna et saaks õelda et keegi meist purje­tada oskaks, aga tasapisi hakkab tunduma et kurss on vähemalt õige – kui nüüd meie navigaa­tor jälle vasakut ja paremat segamini ei aja nagu tavaliselt ;)

Kalend­risse vaada­tes on tegeli­kult alles ju hooaja keskpaik, seega sõita peaks veel natuke saama. Kui ainult ilmad lubaks.

Lisaks tahaks tänada kõiki konku­rente, teist on hästi palju abi olnud nii oskuste kui motivat­siooni leidmisel. Lahe on vaadata kuidas stardis on päris palju Polari­seid ja tihti finis­hini välja sõide­takse külg-külje kõrval. Usun küll et tegemist on Eesti avame­re­pur­je­ta­mises kõige tihedama konku­rent­siga “klassiga”.